Mike Calamus: Ukrainale antud julgeolekugarantiid ei peata vene tanke
Ukraina julgeolekugarantiid tuumarelvade vastu ei peata vene tanke
Mike Calamus
EKRE USA osakonna esimees
Olukord on pingeline – oht võimaliku sissetungi osas Venemaa poolt Ukrainasse tundub iga päev reaalsem. Aktsiaturud on languses kartes sõda Euroopas, kuid veelgi rohkem kardetakse sanktsioone Venemaale, mis annaks niigi kriitilisel ajal terava hoobi Euroopa energeetika pihta, millele tänapäeva majandus tugineb.
Käesolev olukord, kus Krimmi poolsaar, Donetski ja Luhanski alad on kaotatud vaenlastele ning Putin vaatab näljasena ülejäänud Ukraina suunas, oleks olnud olemata kui 1994. aastal poleks endine Nõukogude Liidumaa loovutanud enda tuumarelvi. Ukraina oli pärast NSVL lagunemist 3. tuumajõud maailmas omades rohkem aatomirelvi kui näiteks Hiina ja Prantsusmaa. Paraku vahetati reaalsed relvad tühjade lubaduste vastu. Nimelt sõlmiti Ukraina, Venemaa, Suurbritannia ja Ameerika Ühendriikide vahel leping, et Ukraina annab käest massihävitusrelvad saades vastu garantiisid, mis tagaksid talle suveräänsuse, terviklikkuse (k.a Krimmi poolsaar) ja kaitse agressiooni korral. On näha palju kunagised lubadused väärt on.
Ukraina julgeolekutagatis Budapesti memorandumi näol ei kaitse riigi terviklikust ega tema rahvast nagu tuumarelvad seda teeksid. Kunagised lepped ja praegused nõrgad signaalid, eriti USA president Bideni poolt, ei heiduta Putinit. Küll mõtleks Putin mitu korda enne tegutsemist kui Kiievil oleks tuumaarsenal tagataskus. Kui tulevikus peaksid vene tankid Kiievis olema, siis allkirjastatud Budapesti memorandumi paberitega kõlbab vaid alistumiseks lehvitada.
Siit õppimiskoht ka Eestile, et lepped ja julgeolekugarantiid on küll toredad, aga ainult neile lootma jääda on naiivsus. Julgeolekugarantiid töötavad vaid hetkeni kui seal taga seisab jõud, mida ollakse valmis ka kasutama. Ajad on alatasa muutumas ning ei saa kindel olla, et praegune NATO on sama üksmeelne ja tugev kui varem. Valitsused muutuvad ja sellega ka prioriteedid ning lubadused. Alati saab väita, et kunagi antud lubadused enam ei kehti nagu tegi seda Venemaa välisminister kui teda süüdistati Budapesti memorandumi rikkumises. Lavrovi välisministeerium ütles, et kokkulepe tehti legitiimse Ukraina valitsusega ning praegune „riigipöörde valitsus“ selleks ei kvalifitseeru. Putini hinnangul on valitsus legitiimne siis kui on venemeelne ja kui vaadatakse läänepoole, siis on kohe tegemist mässumeelse lääne hüpiknukuga, kes tuleb „vabastada.“
Paraku ei saa 100% kindel olla ka USA valitsusele, sest ka nemad taganevad sõnast kui prioriteedid muutuvad. Nii ohverdati kurdid Türklastele ja afgaanid Talibanile. Riikide põhieesmärk on enda mõjuvõimu ja heaolu kasv ning kui kunagi antud lubadused seda takistavad, siis antud sõnade parim enne on möödas.
Kui täna loovutatakse Ukraina Venemaale, mis sest et tema terviklikkuse ja iseseisvuse taga peaks seisma memorandumi allkirjastanud USA ja UK, siis ei saa me kindlad olla, et sama saatus ei tabaks ka Eestit. Oleme meiegi ameeriklaste arvates kuskil kaugel idas Venemaa külje all. Küsimus, et kas ameerika on valmis tähetriibuliste lippudega kaetud kirste koju tooma riigist, mida suuresti ei tunta, on kaheldav.
Seepärast on vajalik Eesti iseseisva kaitsevõime tugevdamine. Loovutades Ukrainale enda väheseid tankitõrjerelvi ei aita me sellele eesmärgile kaasa. Kas Eesti on järsku nii jõukaks saanud ja hästi varustatud, et peale koroonavaktsiinide saame ka relvi tasuta ära anda? Ja seda veel regionaalsele suurriigile, kellel on võimekus relvi ise toota erinevalt meist. Neid samu väheseid Javelin rakette on meil endalgi vaja kui halvim peaks juhtuma ning vene tankid rühivad Tallinna poole. Need tankitõrjeraketid tähendavad meile rohkem kui kordades suuremale Ukraina sõjaväele.
USA ja UK saavad relvi loovutada, sest nemad on ohutsoonist kaugel, jõukad ning lisaks on neil ka kohustus toetada Budapesti memorandumi alusel. Eesti, aga ei ole võtnud endale seda kohustust. Meie peamine eesmärk enda rahva ja liitlaste ees on individuaalne sõjaline valmisolek kaitseks. Kingitud tankitõrjeraketid meie riigipiire ei kaitse. Analoogne oleks toidu kinkimine teisele võimekamale riigile samas kui oma inimesed nälgivad kodus.
Relvi kinkides Ukrainale anname Putinile ettekäände meid rünnata. Ta saab väita, et vene sõdurid on surma saanud „neutraalse“ Eesti kingitud relvade poolt. Leian isiklikult, et pole vaja Eestil end sinna konflikti segada. Meie ei ole süüdi, et Ukraina enda tuumarelvad loovutas ja et garantiid, mis nad vastu said, ei pea. Saame vaid tegutseda pragmaatiliselt keerulises olukorras ja tugevdada enda valmisolekut ning loota, et erinevalt Ukrainast, meile antud garantiid peavad ka siis kui häda on käes.
NB! Käesolev arvamuslugu väljendab ainult minu isiklikke seisukohti.
Mike Calamus
EKRE USA osakonna esimees
Calamus Enterprises LLC tegevjuht
1) Memorandum on security assurances in connection with Ukraine’s accession to the Treaty on the Non-Proliferation of Nuclear Weapons. (1994). Kättesaadav: https://treaties.un.org/doc/Publication/UNTS/Volume%203007/Part/volume-3007-I-52241.pdf
Avaldatud:
